Kas jalats on vaid tükk nahka või midagi enamat?
Selleks, et valmistada toimivat ja mugavat jalatsit, ei pruugi olla just kuigi palju vaja – tükikest nahka või muud sobivat materjali, paari tööriista ja teadmisi/oskusi. Nii on jalatseid valmistatud aastasadu. Võtame kasvõi meie oma pastlad – tükike nahka, mis nööri või paeltega jala külge kinnitatud. Lihtne!
Aga selleks, et valmistada kaasaegset, mugavat, funktsionaalset ja tänapäevastele oludele vastavat jalatsit, on vaja juba palju enam. Räägikski siinkohal veidi lähemalt millest No(N)sid koosnevad ning kuidas neid valmistatakse.
Pealsed
Praegusel hetkel kasutame me kõigi No(N)side puhul pealismaterjalina nahka. Miks, millistel kaalutlustel jne, sellest mõnes teises postituses. Enamuse mudelite puhul on selleks kvaliteetne kroomparknahk. Mudelite (A-B) ja (R-B) puhul on nina- ja kannaosa tehtud kulumisele vastupidavama kummikattega kroomparknahast. Selle pealmise nahakihi all peituvad tugevdusmaterjalid.
Tugevdusmaterjalid
Selleks, et jalats hoiaks oma kuju ega vajuks lössi või muutuks vormituks, on juba pikka aega kasutatud erinevaid tugevdusmaterjale. Ajalooliselt on selleks kasutatud nahka ja liimiga tugevdatud linast riiet. Tänapäeval kasutatakse selle jaoks üha enam tehismaterjale – nad on odavamad ja neid on lihtsam “sundida tegema seda, mida meie tahame”.
Kuna me No(N)side valmistamisel oleme algusest peale eelistanud kasutada eelkõige looduslikke materjale, olid esimeste partiide nina- ja kannaosad tugevdatud liimitatud puuvillasest trikotaažist tugevdustega. Nende eeliseks on paindlikkus, vähene paksus ja liigse jäikuse puudumine ning võime vajadusel mõnevõrra venida.
Praeguseks, kus me oleme saanud tagasisidet ja kogemusi, oleme me jõudnud otsusele, et ninaosas töötabki seesama puuvillane tugevdus kõige paremini. Kuid kannaosa tugevdusmaterjali oleme me välja vahetanud termoplastiku vastu. Peamsieks põhjuseks siin on just see jäikuse ja venivuse aspekt. Tegelikult ei taha me ju, et jalatsi kand veniks või vajuks. Me tahame, et ta hoiaks vormi ja oleks parasjagu pehme, et jalale mitte liiga teha, kuid mitte liiga pehme, et liigselt läbi vajuda ja vormi kaotada. Olenevalt mudelist on meil hetkel veel valikus ka pehmema kannaga variante, kuid praegu toodetavad jalatsid on kõik juba tugevama kannaga.
Hästi tähtis on jalatsite disainimise juures mõelda selle peale, kui suures ulatuses nad tugevdatud on. Ja ka seal tuleb erinevate tootjate puhul sisse suuri erinevusi.
Meie jaoks on oluline, et tugevdusi oleks niipalju kui hädapärast vaja ja mitte rohkem, mitte nii palju, et see segaks jala loomulikku liikumist ja painduvust. Ning seepärast on meie jalatsite, sh saabaste kannatugevdused võrreldes paljude teiste tootjate jalatsitega üsna madalad. Kingade puhul polegi see ehk nii märgatav, kuid saabaste puhul on erinevus suur, eriti kui võrrelda traditsiooniliste saabastega.
Kui paljude traditsiooniliste jalanõude (nt tanksaabaste) puhul on jalatsi kannaosa kivikõva (ja nina ka) ning kõrge, ulatudes vähemalt liigeseni ning pahkluu paindub enamasti pigem jalatsi sees, mitte koos jalatsiga, siis No(N)side puhul on kannadetail madalam ja tugevdus veelgi madalam, nii et liigese osas on saabas pehme ja paindub vabalt koos jalaga, piiramata liigese liikuvust. Ninaosa pehmendus on piisav, et hoida jalatsi vormi, kuid valmis muganduma jala ja varvaste eripäraga ning lõpeb enne ristvõlvi, et mitte piirata jala liikuvust.
Kõik tugevdusdetailid kinnitatakse liimiga jalatsi pealse ja voodri vahele.
Vooder
Voodrimaterjalina kasutame me enamuse mudelite puhul kvaliteetset veisenahka. Üldiselt kasutatakse voodriks ka seanahka, kuid see ei näe sama kena välja , kuigi on üsna sarnase kulumiskindlusega. Saabaste (A-B) ja (R-B) puhul oleme natukene eemaldunud oma üldisest suunast kasutada valdavalt naturaalseid materjale ning nende saabaste vooder on sünteetilisest tekstiilist. Miks? Millisest?
Materjal, mida me kasutame, kannab nime Dermo Coolmax Dry ning teda kasutatakse nii matka-, militaar- kui ka kõrgema kvaliteediga spordijalatsite puhul. Ta on hea kulumiskindluse, temperatuurireguleerivuse ja väga hea niiskusjuhtivusega (st isegi kui saapasse satub vett, ei tundu jalad märjad).
Lisandid
Pealsetele kulub lisaks eelmainitud materjalidele ka veel niiti – me kasutame sünteetilist niiti eelkõige tema vastupidavuse tõttu – ning ööse ja mõnel puhul ka haake. Kingade puhul kasutame me nö pimeööse, mis pealtpoolt vaadatuna üldse silmagi ei paista ja on nähtavad vaid voodri poolt vaadatuna. Saabaste öösid ja haagid on valitud vastavalt vajadusele kvaliteetseimate ja maksimaalselt kasutusmugavatena.
Paelad
Paelad on enamusel mudelitest puuvillased. Sinisekirjud saapapaelad on sünteetilised ja kootud spetsiaalselt selle mudeli tarbeks. Telliskivipunase tallaga saabaste ja kingade puuvillased paelad said käsitsi värvitud sobivasse tooni just nimelt selle eripartii jaoks. Muudel juhtudel kasutame ikka paelatootja valikus olevat. Paelu toodab meile eritellimusena Haine, kohalik Eesti paelatootja, kelle hea kvaliteet ja valik meile kõige paremini sobib.
Sisetald
Liikudes jalatsite valmistamisel ülalt allapoole ja seest väljapole, jõuame me sisetallani. Sisetald on kõikidel No(N)sidel nahast, Ja ebatraditsioonilisel moel just pööratud nahast, st karvane pool ülespoole. Miks? Traditsiooniliselt on ju sisetald ilus sile ja libe ja sinna on hea logosid vms trükkida, kuid … selline sisetald ongi libe.
Ja see tähendab, et jalg võib jalatsi sees libiseda jalatsi ninna, jättes kanna tühjaks ja surudes varbad kronksu. Ja see pole ju ei mugav ega ka praktiline. Selleks, et meie jalatsites jalg ei libiseks, ongi kõigi No(N)side sisetald maksimaalse võimaliku pidavusega pööratud nahast.
Sisetalla all on peidus pinsol – konstruktsioontald, mille ümber jalats ehitatakse. Ajalooliselt on selle jaoks kasutatud nahka. Tänapäeval kasutatakse selleks enamasti spetsiaalset pappi, mis ei talu läbivettimist ning aja jooksul ära mureneb. Vahel kasutatakse ka liimitud nahapurust papilaadse olemusega toodet, kuid No(N)side puhul kasutame me kõige vastupidavamat, kõige vähem läbivettimist ja ohtrat kandmist pelgavat, kõige kauem kestvamat ja traditsioonilisemat materjali – nahka.
Meie pinsolinahk on taimpargitud siinsamas Eestis ning on õhuke ja elastne. Mõningane parkimisjärgne jäikus asendub aja jooksul pehmusega, ent elastsus ja kestvus säilivad sisuliselt lõputult. Nahk ei karda läbivettimist ehk hoogsat painutamist/mudimist, muutudes sellest vaid pehmemaks ja mugavamaks. Tehasest tulles meenutab see pinsolimaterjal isegi veidi pappi, kuid muutub mudides tekstiilisarnaselt pehmeks. Kuid miks ei võiks kasutada kohe pehmet nahka? Sellel on lihtne põhjus. Pinsol peab algselt olema piisavalt jäik, et püsida vormis liistu talla all, et oleks võimalik tema ümber ja peale jalatsit ehitada.
Jalatsipealse servad liimitakse pinsoli alumise külje servade peale. Vahe, mis jääb nende servade vahele, täidetakse nö täidismaterjaliga ning kõige alla liimitakse tald. Täidismaterjal on sünteetiline, nagu ka meil hetkel enamuse mudelite puhul kasutusel olevad tallad. Välistallana kasutame me valdavalt Vibrami toodangut, mida loetakse tallamaterjalidest parimaks. Eritellimusena ning meie ajaloolisel mudelil kasutame me tallamaterjalina ka taimparknahka.
Tald
Tallamaterjale on meil hetkel kasutusel (lisaks nahale) kolme erinevat – kõigepealt Vibram Arrows – 4,5 mm paks ja üsna hea pidamisega ning vähemalt selle hele versioon, mida me enim kasutame, ei jäta triipe parketile . (A-B) ja (R-B) mudelitel kasutasime me varem Vibram Claw-d, mis on veidi õhem, kuid väga hea pidamisega.
Viimane partii (A-B)d sai aga tehtud Vibram Jankaut tallale, mis on veidi paksem (8 mm), kuid sobib veelgi paremini erinevatele pinnastele ja on mõnevõrra parema külmaeristavusvõimega. Ning sarnaneb rohkem traditsioonilistele taldadele, kuigi on hea painduvusega ja jalasõbralik. Ka talvesaabaste (W-B) tald on paksem, parema soojusisoleerivusvõimega ning Arctic Grip elementidega, mis peaksid aitama paigale jääda ka vesisel jääl.
Leave a Reply