Nagu kõigil, on ka meil palju plaane ja unistusi. Mõned on reaalsed ja kättesaadavad, mõningaid plaane ja unistusi ei anna aga materiaalselt määratleda, mis samas ei tähenda, et nad oleks vähem olulised. Näiteks jalatsikandjate teadlikkuse tõstmine läbi heade jalatsite pakkumise ja tutvustamise. Või see, et ükski laps ega täiskasvanu ei peaks kannatama kehvade jalanõude tõttu. Seda viimast muret me küll päris ära lahendada ei saa, kuid me saame anda oma panuse. Ja seda me ka teeme.
Meie maailmaparanduslikke plaane:
- Tõsta jalatsikandjate teadlikkust barefoot- ehk paljajalujalatsite hüvede, pahede ja eeliste osas, lähtudes nii ortopeedide, füsioterapeutide kui ka praktikute uuringutest ja soovitustest. Kuidas seda teha? Me lisame tasapisi siia blogisse linke ja kirjutisi ja vihjeid ja viiteid, mis aitavad teil paremini orienteeruda, paremini leida just teile sobiva jalatsid ja nendega edukalt ning kaua ringi käia.
- Aidata kaasa jätkusuutliku maailmavaate levikule. Sh vähendada mittelagunevate jäätmete hulka.
- Aidata omalt poolt kaasa inimeste jalgade tervise ja läbi selle inimese tervise paranemisele üldse.
- Pakkuda teadlikule jalatsikandjale häid ja korralikke ja jätkusuutlikke barefoot- ehk paljajalujalatseid. See ongi see peamine põhjus, miks on loodud No(N)s. Aga täpsemalt?
Kes on teadlik jalatsikandja?
Meie mõistes see, kes ei tule barefoot- ehk paljajalujalatsite lehelt otsima ja nõudma näiteks terava ninaga kontsakingi, vaid teab või on valmis teada saama, mida tähendab barefoot- ehk paljajalujalats ja on valmis seda proovima ning kandma. Meie omalt poolt püüame vastu pakkuda maksimaalselt häid ja korralikke jalatseid ning infot, kuidas need jalatsid on tehtud ja miks nad head on.
Mis on korralik jalats?
Meile on väga oluline nii toote enda kvaliteet kui ka jätkusuutlikkus. Ja jätkusuutlikkuse all peame me silmas esiteks seda, et jalats oleks kasutatav ilma eritingimusteta à la “jalats ei tohi märjaks saada”, “nendega ei tohi kõndida kruusal, asfaldil jne” , “ei tohi….mida iganes”.
Muidugi, igal kasutamisviisil on omad riskid ja mõjud jalatsile, kuid me püüame toota jalatseid, mis peaksid enamusele sihtotstarbelise kasutamise viisidele vastu vähemalt mõistlikul tasemel. Eeldades, et kandja mõistab ja arvestab jalatsi omadustega ega pane neid näiteks lõkkesse kuivama või ei eelda nahkjalatsilt kummiku veekindlust või pole nende vastu meelega vägivaldne ja pärast pettunud, et jalats lõputult vastu ei pea.
Teiseks. Ükski jalats pole igikestev ega purustamatu. Ja kui on, siis reeglina jalasõbralikkuse, keskkonna ja mugavuse arvelt. No(N)sid ei ole igavesed. Kuid nad on loodud nii, et pidada vastu võimalikult kaua hoolivates kätes. Ja kui nad hakkavad lagunema, on neid võimalik parandada. Nahaosa on võimalik lappida/paigata, õmblusi on võimalik uuesti kinni õmmelda, talda on võimalik asendada osaliselt või täielikult. Meie käest hakkab saama ka nii varutaldu kui materjali paikade jaoks. Ning kuna No(N)sid on loodud “tavalisele” tasapinnalisele tallale, suudab ka iga vähegi hea kohalik kingsepp leida vajadusel ja tahtel neile sobiva uue tallamaterjali.
Kolmandaks. Kui No(N)sid on lõpuks nii väsinud, et enam ei jaksa või ei tasu parandamine end ära, on nad tavalisest keskkonnasõbralikumal viisil hävitatavad. Enamiku mudelite puhul on ainsad mittebiolagunevad osad tald, veidike termoplasti kannatugevdusena ja plastikuga kaetud paelaotsad. Ülejäänu on kas nahk (pealsed, vooder ja pinsol) või puuvill (ninatugevdus kahe nahakihi vahel ja paelad), mis mõlemad aja jooksul kõdunevad. Järgi jääb natuke sünteetilist niiti ja liimi. Metallöösid lagunevad aeglaselt, aga lagunevad. Me ei püüa sellega jagada soovitusi neid komposteerima hakata, kuid püüame vähendada oma toodete jalajälge võimalikult palju ja mitmel moel.
Miks me ei kasuta vegan-materjale?
Lihtsustatud vastus? Me ei ole leidnud head vegan-materjali, mis oleks oma omaduselt nahaga võrreldav ning ka biolagunev. Jalasõbralikkuselt ei ole seni veel suudetud luua materjali mis nahka edestaks. Samuti ei ole nende vastupidavus, kestvus ja töödeldavus nahaga võrdeline. Pealegi on enamus neist jätkuvalt suurel või veel suuremal määral naftatoodete põhjal valmistatud või nendega kokku liimitud. Õnneks on arendamisel ka paremaid alternatiive (senikuuldutest parim on vist juba ligi 90% biolagunev, kuid muudelt omadustel jalatsitootmiseks kõlbmatu).
Muidugi hoiame me silmad lahti ja kui mõni sünteetikavaba või vähese sünteetikasisaldusega, jalatsiteks sobiv materjal muutub kättesaadavamaks, siis proovime selle kindlasti ära. Seni aga teeme võimalikult häid nahast kingi ja saapaid.
Miks meile sünteetika üldjuhul ei meeldi?
Peamiselt just selle pärast, et see “ei idane ega mädane” ja sageli väga ei hinga ka. Ehk siis ei ole sama jalasõbralik kui nahk. Nagu juba öeldud, tegeletakse aktiivselt jalasõbralike tehismaterjalide väljatöötamisega ja me jälgime innuga nende arengut, kuid seni on meie peamiseks suunaks korralik nahast ja maksimaalselt sünteetikavaba jalats. Nahk on vastupidavam kui sünteetika, ta on jalasõbralik, hingav ja biolagunev. Ning valdav enamus neist loomadest, kelle nahku me kasutame, on sihipäraselt ka muus osas kasulikuks osutunud (enamus jalatsitööstuses kasutatavaid nahku pärineb liha- või piimalehmadelt).
Samas kasutame me oma Ränduri- ja Seiklejasaabastel sünteetilist voodrit. Miks? See on hoolega kaalutletud otsus, kus kasud kaaluvad üles kaasuva sünteetika. Nimelt see vooder. Dermo Coolmax Dry on erakordselt hea niiskus- ja temperatuuriregulatsiooni ja hea vastupidavusega, mis kaua ja sageli rasketes oludes kantavate jalatsite puhul jalgade tervisele igati kasuks tuleb. Egas muidu sedasama voodrit maailma juhtivad spordijalatsitootjad oma jooksukingades kasutaks… Või suur osa militaarjalatsite tootjaid…. Või matkasaabaste tootjad…
Küll aga püüame me hoida mittelagunevate materjalide hulga minimaalsena ja kui me neid ka kasutame, teeme seda hoolega kaalutletult ja põhjendatult.
Leave a Reply